Projektid

Kõrgenenud triglütseriidide sisaldus veres ehk hüpertriglütserideemia on ateroskleroosi riskifaktor ja levinud terviseprobleem paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis. Ensüümi lipoproteiinlipaasi (LPL) keeruline regulatsioonisüsteem on oluline märklaud hüpertriglütserideemia ravimiarenduses. Antud projekti eesmärgiks on uurida LPL-i regulatsioonimehhanisme inimese lahjendamata vereplasmas, kasutades meie uurimisrühma poolt välja töötatud uudset kalorimeetrilist meetodit ja teisi biofüüsikalisi meetodeid, nagu fluorestsentsi korrelatsioonspektroskoopia ja pinnaplasmonite resonantsi. Kavatseme selgitada välja LPL-i regulaatorite ja mõnede ravimikandidaatide mõju lipolüüsile füsioloogilistes tingimustes. LPL-i süsteemi düsfunktsiooniga seotud hüpertriglütserideemia põhjuste väljaselgitamiseks viime läbi mõõtmised nii normlipiidsete kui ka hüpertriglütserideemiliste plasmaproovidega.

Helicobacter pylori (H. pylori) on inimese patogeen, kes koloniseerib mao limaskestasid rohkem kui poolel maailma elanikkonnast, põhjustades nii kroonilist gastriiti, peptilisi haavandeid kui maovähki. Erinevate virulentsusfaktorite, nagu CagA ja VacA, esinemine patogeensetel H. pylori tüvedel on seotud kõrgendatud vähiriskiga ja tugevasti muudetud signaali ülekanderadadega. Hiljutised uuringud on näidanud H. pylori mõju mao ja soolestiku mikrobiootale, mis võib põhjustada haiguseid nii soolestikus kui ka väljaspool seda. Meie uurimistöö peamine eesmärk on mõista H. pylori nakkuse mõju soolestiku mikrobiootale ning maksahaiguste aregule. Projekti täpsemateks eesmärkideks on: 1) Iseloomustada mao biopsiatest mao mikrobioomi ja H. pylori patogeensuse vaheline seos; 2) Määrata soolestiku mikrobioom endoskoopiapatsientide väljaheite proovidest; 3) Analüüsida H. pylori mõjutatud soolestiku mikrobioota ja maksa funktsioonide vahelist seost. Uuringusse kaasatakse üheksa Lääne-Tallinna Keskhaigla (Tallinn, Eesti) endoskoopia patsienti. Projekt on kavandatud pilootuuringuna, mis on väga oluliseks aluseks järgnevatele uuringutele hõlmates rohkem patsiente.

Uurimistöö sisuks on tööstusesse sobivate mõõtetehnoloogiate eeluuring

Uurimisprojekt käsitles inimese patogeeni Helicobacter pylori (H. pylori) erinevate tüvede mõju maksarakkudele. Projekti tulemused näitavad, et patogeensed (haigusttekitavad) H. pylori tüved stimuleerivad maksarakkudes invasiivsete rakustruktuuride (invadosoomide) teket, mis lagundavad ümbritsevat keskkonda. Rõngakujuliste invadosoomide tekke põhjuseks on H.pylori genoomis olev CagA, mis aktiveerib maksarakkudes põletikuvastuse, muudab rakkude kuju ja liikumisvõimet ning lagundab osaliselt rakkude omavahelised kontaktid. Sellised muutused häirivad maksarakkude normaalset talitlust ja käitumist ning võivad viia maksakahjustusteni. Antud uurimistöö tulemused on väga olulised, kuna selgitavad H. pylori erinevate tüvede mõju maksarakkudele. Oleme eriti uhked selle üle, et näitasime esmakordselt bakteriaalse valgu (CagA) võimet indutseerida invasiivseid rakustruktuure, invadosoome. Lisaks leidsime otsese seose maksarakkude põletikuvastuse ja invasiivsuse vahel, mis on oluline teadmine, selgitamaks patogeenide poolt põhjustatud maksakahjustuste tekkemehhanisme. Uurimistöö tulemused on olulised nii teadlaskonnale, arstidele kui ka ühiskonnale. Eesti täiskasvanute seas on H. pylori nakkus väga levinud (70%) ning läbiviidud uuringute kohaselt ringlevad Eestis patogeensed H. pylori tüved. Seega on selle bakteri uurimine Eestis väga asjakohane ning on oluline teada kas, kuidas ja millised H. pylori tüved võivad mõjutada maksahaiguste teket. Meie tulemused aitavad arstidel paremini mõista H. pylori nakkuse erinevaid aspekte ning toetavad personaalmeditsiini. Oleme uhked, et projekti raames on loodud H. pylori uurimisrühm, mis on koolitanud teadlasi, kes tunnevad H. pylori hingeelu ning oskavad käsitleda seda keerulist patogeeni.