Projektid

Tegemist projekti BioStyrene (ER30) jätkuprojektiga. Selle käigus uuritakse ER30 projektis väljatöötatud materjalide keskkonnamõju ning laiendatakse materjalide kasutusalasid

"Pilootprojekti eesmärk on ületada lõhe linnaplaneerijate ja linnaelanike vahel loodava heaoluskoori abil. Skoor on uuenduslik meetod ja tööriist, mis ühendab kvantitatiivseid füsioloogilisi ja subjektiivseid psühholoogilisi näitajaid, et hinnata keskkondi, mis pole mitte ainult turvalised ja mugavad, vaid ka huvitavad või meeldivad või vastupidi, et määratleda keskkondi, mis on ebaturvalised, stressirohked, ülestimuleerivad või ebaatraktiivsed. Tulemuseks on heaolu skoori ja sellega seotud parameetrite visualiseerimine kaardikihtidena, pakkudes sealhulgas juhised andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks linnaplaneerimise töövoos. Heaolu skoori saab kasutada ka sisendina linna kliimaprobleemide lahendamise planeerimisel. Heaolu tõus linnas, näiteks inimese ja keskkonna paremad suhted, loovad omakorda üldise kaasmõju, mis aitab kaasa turvalise ja vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult tervema linna arengule. Projekti pilootlinnaks on Narva, kus heaolu skoor annaks täiendava sisendi, et teha otsuseid oma elurajoonides vajalike parenduste kohta leidmaks uusi võimalusi kodanike ja investeeringute hoidmiseks ja meelitamiseks. Pilootprojekti meeskonda kaasatakse ka teisi linnasid, kuna eesmärgiks on välja töötada ja valideerida FinEst Targa Linna Tippkeskusele uus teenus, mis pakuks praktilist väärtust ka teistele Euroopa linnadele."

NORDeHEALTH projekti kaudu kaardistatakse väljakutsed ja võimalused tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks. Suurem fookus on riiklikel portaalidel, mille kaudu on patsientidel juba täna võimalik tutvuda oma terviseandmetega. Eesmärk on toetada rahvatervise digitaliseerumist. Selleks anname konkreetset tagasisidet projekti tulemustest riigi ametiasutustele (sh Sostiaalministeerium, Haigekassa) ning teaduspõhised juhiseid ja raamistikku terviseandmete personaalseks digitaliseerimiseks. Selle kõige tulemusena suureneb inimeste enda aktiivsem osalemine oma ravis ja tervishoiusüsteemi läbipaistvus.

Tööstusliku kanepi ekstraheerimine pool-tööstuslikus skaalas, tingimuste optimeerimine. Ekstraktide destilleerimine ja CBD kristalliseerimie. CBD fraktsioneerimine preparatiivkromatograafiaga.

Projektis uuriti, kuidas aju päritolu neurotroofset tegurit (brain-derived neurotrophic factor, BDNF), mida tavaliselt uuritakse neuronites, reguleeritakse südamerakkudes ja mitteneuronaalsetes ajurakkudes, mida nimetatakse astrotsüütideks. Leidsime signaalid, mis "lülitavad" BDNF-i südamerakkudes sisse, näiteks noradrenaliin (sarnane adrenaliinile), ja uurisime DNA piirkondi, mis aitavad seda lülitit kontrollida. Seejärel keskendusime astrotsüütidele, mis on teatud tüüpi neuroneid toetavad mitteneuronaalsed rakud (üks tüüp nn gliiarakke). Me täheldasime, et kui neuroneid ja astrotsüüte hoitakse koos ja neuroneid aktiveeritakse, reageerivad astrotsüüdid, tootes rohkem BDNF-i. BDNF on aktiivselt uuritud valk, kuna tal on olulised funktsioonid kesknärvisüsteemis ja eriti neuronites. Viimasel ajal on BDNF-i ekspressiooni ja funktsiooni uuritud ka teistes rakutüüpides, mis näitab selle neurotrofiini rollide olemasolu väljaspool neuroneid. Samuti muudab BDNF düsregulatsioon mitmetes patoloogilistes seisundites selle huvitavaks sihtmärgiks terapeutiliste rakenduste jaoks. Käesoleva projekti raames saadud tulemused on seega olulised nii kitsamalt neurotrofiinide kogukonnale kui laiemalt neurobioloogidele ja südameveresoonkonna uurijatele; lisaks annavad need andmed ravistrateegiate kavandamiseks ja rakendamiseks vajalikke põhiteadmisi. Selle projekti eesmärkide saavutamiseks oli vaja kasutusele võtta ja optimeerida erinevaid meetodeid erinevate rakutüüpide kasvatamiseks ja biokeemilisteks eksperimentideks. Projekti tulemusena on need nüüd osa rühma mitmekülgsest tööriistakomplektist ja neid saab rakendada mitme meie uurimisküsimuse lahendamiseks, mida ma isiklikult pean projekti oluliseks tulemuseks. Oluline verstapost ja ja selle stipendiumiga seotud üks peamine saavutus on ka kaasjuhendatud üliõpilase magistritöö edukas kaitsmine.

Töötati välja uued molekulaarselt jäljendatud polümeeridele (MIP) põhinevad sünteetilised retseptorid, ning integreeriti neid erinevate sensorplatvormidega, et luua kiireid, töökindlaid ja kulutõhusaid analüütilisi tööriistu meditsiiniliseks diagnostikaks või keskkonna seisundi jälgimiseks. Valmistati kliiniliselt oluliste valkude või esilekerkivate keskkonna saasteainete suhtes selektiivseid MIP-e ning integreeriti neid kaasaskantavate või mitmekanaliliste muunduritega. Loodud MIP-sensorid olid võimelised 15-20 minutiga kvantitatiivselt määrata analüüti relevantses kontsentratsioonide vahemikus. Näiteks, suutis MIP-sensor tuvastada antibiootikume, nagu sulfametisool ja makroliidid, nanomolaarseid kontsentratsioone vees. Märkimisväärne on neurotroofsete faktorite (BDNF ja CDNF) ning viirusvalkude (HCV-E2, SARS-CoV-2 N ja S1) suhtes selektiivsete MIP retseptorite valmistamine. Tulemused lõid head eeldused patsiendimanuste testide (PoCT) arendamiseks neuroloogiliste häirete ja C-hepatiidi varajaseks diagnoosiks ja jälgimiseks. Üheks silmapaistvamaks väljundiks on MIP-retseptoril põhinev koroonaviiruse kiirtesti prototüüp. Valmistatud sensori üks eeliseid võrdluses laialt kasutatavate koroonaviiruse antigeeni kiirtestidega (külgvoolutestid) on võimekus määrata ka viirusvalgu kontsentratsiooni proovis ning märgatavalt madalam avastamispiir, mis võimaldab varajases staadiumis nakkuse tuvastamist. Kuna MIP-tehnoloogia on kohandatav põhimõtteliselt iga patogeeni tuvastamiseks, aitavad need uuringud kaasa võitlusele uute pandeemiate vastu. Projekti tulemused loovad eeldused oluliselt odavamate, kiiremate ja töökindlate analüütiliste seadmete valmistamiseks, mis sobivad kasutamiseks patsiendimanustena (PoCT) ja välimõõtmisteks sobivate keskkonnasensoritena, pakkudes alternatiivi kallitele ja töömahukatele laborianalüüsi meetoditele.

Tselluloos kui enamlevinud biopolümeer on suure potentsiaaliga plastitööstuse tooraine. Tselluloos ei ole algsel kujul termoplastne, ega töödeldav plastitehnoloogia meetodite abil. Seega on kasutus mitmes laitarbevaldkonnas seni piiratud. Ioonsetes vedelikes toimuvate tselluloosi lahustamisprotsesside avastamine on loonud mitmeid uusi võimalusi selle keemiliseks modifitseerimiseks. Suure potentsiaaliga on ioonsete vedelike keskkonnas sünteesitud pikema süsiniku ahelaga kõrvalrühmasid sisaldavad tselluloosi estrid, mille saamist käesolev projekt uurib. Antud kõrvalrühmad muudavad tselluloosi termoplastseks ja võimaldavad kontrollida selle keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Projekti käigus arendatakse välja uudse termoplastse tselluloosi valmistamise laboratoorne pilootliin ja pakutakse välja tehnoloogiline lahendus materjalide valmistamiseks ja töötlemiseks. Töö tulemus pakub tselluloosi keemia ja plastitehnoloogia sünergias uusi laiatarbeplaste.

Tahkefaasi fermentatsioon (TFF) on üks keskkonnasõbralikumaid toidu väärindamise tehnoloogiaid. Idamaades on TFFi kasutatud aastatuhandeid aeroobsete hallitusfermentatsioonide läbiviimiseks, suurendamaks raskesti seeduva tooraine toiteväärtust. Läänemaailmas on need kasutust leidnud leiva, juustu, ja liha maitsete parandamisel. Antud projekti eesmärgiks on edasi arendada TFF meetodeid, mis võimaldavad kasutada toidu kaassaadusi (näiteks õlleraba, vadak, nisukliid) biokontrolli agentidena kasutatavate mikroobikultuuride tootmisel, kas substraatide või kandjatena. Biokontrolli agentideks on propioonhappebakterid ja hallitusseened ja nende spoorid. Propioonhappebakterid ja nende poolt toodetav propioonhape omavad potenstiaali leivatoodete säilivusaja pikendamisel, samal ajal kui hallitusseente (C. rosea, Trichoderma) spoore kasutatakse biopestitsiididena. TFFi optimieerimiseks on plaanis välja töötada uudne bioreaktor, mis võimaldab kontrollida T, pH, pO2 ning rakkude kasvukiirust.

Olulisimad projekti tulemused tagasiside võimekusega juhtmevaba patsiendiabi süsteemi arendamisel on: i) energiasäästlikud sideprotokollid lühimaa raadiosidevõrkude tarbeks, ii) kiired arvutusmeetodid reaalajas toimuvaks kõnnianalüüsiks. Saavutatud tulemusi saab kasutada neuroloogiliste haiguste (näiteks hulgiskleroos) all kannatavate patsientide elektrilise lihasstimulatsiooni rakendamisel, mis toetab neid nende igapäevatoimetustes. Tulemused on olulised ühiskonnale, sest täiustavad veelgi juba olemasolevaid tippklassi patsiendiabi seadmeid. Projekt evib laiemat mõju järgnevas: 1 - Panus ETSI SmartBAN kehalähedase raadioside standardi ja selle kasutuslugude arendamisse “Applying SmartBAN MAC (ETSI TS 103 325) for various use-cases” (SmartBAN MAC protokolli rakendamine erinevate kasutusjuhtude puhul) käesoleva projekti näitel. Töödokument DTR/SmartBAN-0014, raportöör Muhammad Mahtab Alam. 2 - Välja on antud USA patent nr US11304649B2 leiutisele "System and method for self-assessment of physical capabilities and condition changes" (Süsteem ja meetod füüsiliste võimekuste ja nende muutuste enesehinnanguks), omanikud TalTech ja Motionmon OÜ, autorid Alar Kuusik, Katrin Gross-Paju, Muhammad Mahtab Alam, prioriteedikuupäev 5.02.2019. 3 - Edukas koostöö Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglaga. Välja töötatud meetodeid saab tulevikus rakendada loodavate mitteinvasiive elektrilise lihasstimulatsiooni seadmete juures, mis vastavad paremini patsientide vajadustele ning tõstavad nende elukvaliteeti. Projekti tulemina publitseeriti märkimisväärne arv teadusartikleid, nende hulgas üheksa ajakirja ja kolmteist konverentsiartiklit, mida on eraialaringkondades olulisel määral tsiteeritud (h-indeks=9, h-10=9).

Projekti käigus uuritakse erinevate tselluloosi keemilisel väärindamisel valmistatud materjalide kasutusvõimalusi elktrienergia kogumiseks triboelektrilisel meetodil. Tallinna Tehnikaülikooli biopolümeeride tehnoloogia laboris valmistatakse tselluloosi derivaadid ning toodetakse neist elektrketruse teel nanokiulised lausmaterjalid. Määratakse lausmaterjalide peamised füüsikalised omadused. Projekti partner RISE konstrueerib lausmaterjalidest triboelektrilised seadmed ja hindab nende elektrienergia tootmise võimet.

Juhtmeta biomeditsiini andurid peaksid dramaatiliselt vähendama kulusid ja riske personaal- tervishoius, olles samal ajal üha enam telemeditsiini poolt kasutatud ja tõhusad e-tervise süsteemides. Suure energiatarbe tõttu andmete pidev edastamisel väheneb andurite aku tööiga pikaajalisel kasutamisel. Töötatakse välja sub-Nyquist pideva diskreet-amplituudiga (CTDA) signaali õendusmeetodiga analoog-digitaalmuundurid võendussageduse ja energia vähendamiseks. Kuna traditsioonilised masinõppe tehnikad ja arhitektuurid ei ühildu ebaühtlaste võendamisega, siis projekti eesmärk on välja töötada analoog-algoritmid, skeemid ja -süsteemid masinõppe tehnikate rakendamine CTDA andmete võenduseks juhtmeta biomeditsiini anduridte. See lähenemisviis kohe anduri lähedal aitab vähendada andmeside mahtu ja seega anduri energiatarvet. CTDA väljundsagedus on võrdeline analoogsignaali aktiivsusega anduri sisendis. Seetõttu taoline tark riistvara tarbib oluliselt vähem energiat. Demonstreeritakse biomeditsiinilist anduri prototüüpi, et tuvastada ja klassifitseerida näiteks uneapnoed või südame arütmiat. Andur võtab EKG ja inimese bioimpedantssignaalid ja kasutab andmete sulandamise ja õppimistehnikaid suure täpsuse saavutamiseks südamega seotud sündmuste tuvastamisel.

Eesmärgiks on disainida ja testida vererasvade taset alandavaid apolipoproteiinide analoogpeptiide kui potentsiaalseid ravimikandidaate. Nende peptiidide mõju hindamiseks kasutame taotleja uurimisrühma poolt välja töötatud uudset kalorimeetrilist meetodit, mis võimaldab mõõtmised teostada füsioloogilistes tingimustes ehk inimese lahjendamata vereplasmas. Uuring viiakse läbi nii normlipiidsete kui ka hüpertriglütserideemse vereplasma proovidega.

Drug Hunter on portatiivne analüsaator narkootiliste ainete tuvastamiseks süljes. Projekti eesmärgiks oli masinõppe meetodite integreerimine ainete tuvastamise ekspertsüsteemi, et vähendada analüsaatori kasutajalt nõutavat kompetentsi tulemuste tõlgendamiseks ja seeläbi vähendada vigu ainete tuvastamisel. Projekti jooksul testiti erinevaid juhitud õppimisel põhinevaid masinõppe meetodeid - tehisnärvivõrke. Närvivõrgu treenimiseks vajalike andmete ettevalmistamiseks (annoteerimiseks) loodi pilveteenus, kuhu salvestati kõikide analüüside tehnilised parameetrid ja saadud elektroferrogrammid, millel märgistati analüüsitavad ained. Parimaid tulemusi elektroforeetiliste mustrite tuvastamisel saadi kasutades konvolutsioonilist närvivõrku (CNN). Analüsaatorit testiti koostöös Eesti Politsei-ga narkoreidide käigus üle Eesti.

Üle maailma avastatakse pidevalt uusi viiruste liike ja tüvesid. Leitud viirused võivad kuuluda uutesse täiesti tundmatutesse viiruste taksonitesse või olla suguluses viirustega, mis on evolveerunud, hõivates uusi geograafilisi asupaiku ja /või ökoloogilisi nišše. Kuna teravili on olulisim toidugrupp inimestele ja sööt loomadele, siis on äärmiselt oluline jälgida ja uurida viiruseid, mis võivad pärineda metsikutest peremeestaimede liikidest, kuid muutuda nakkuslikuks teraviljataimedele. Käesolevas projektis on meie eesmärk mõista, kuidas teraviljakultuure nakatavate sobemoviiruste eellased evolveerusid ja divergeerusid erinevateks viirusliikideks unikaalsete peremeesringidega. Selline uuring aitab hinnata riske, mis on seotud sobemoviiruste peremeesringi vahetusega ning nende spetsialiseerumisega teraviljadele. Uuringute käigus kavatseme läbi viia: 1) taksonoomilise analüüsi, mis põhineb nii viirusvalkude järjestushomoloogial baseeruval joondamisel kui ka järjestuste joondamisel, mis arvestab sarnaste valgustruktuuride olemasoluga; 2) eksperimentaalse uuringu, mis otsib erinevatele sobemoviirustele ühist peremeestaime liiki ning hindab iga viiruse kohastumist uue peremehega.