Projekt on suunatud meeste reaktsioonide uurimisele ja aruande koostamisele
mitmekesisuse sekkumistele ja soolise võrdõiguslikkuse praktikatele Põhjamaade
töökohtadel.
IDEA projekt keskendub digitaliseerimisele ja prognoositavale õigusemõistmisele, mida saab rakendada tööõiguslikes vaidlustes nii Euroopa kui ka riiklikes kontekstides. Meie eesmärk on töötada välja digitaliseeritud menetlus ja platvorm, et käsitleda õiguskaitse kättesaadavuse ühtlustamist digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide kaudu, hõlmates koostoimet tulevaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad kohtute digitaliseerimist ja toimimise ja õiguskaitse kättesaadavuse ning tehisintellekti seaduse ja kontrollida seda koos kuue õigusasutuse ja arvukate praktikutega. Sellel meetodil on uuenduslik iseloom - ühendades õigusliku analüüsi laiaulatusliku tekstikaevandamise tehnikaga -, kuna see avab ennustatavuse mõiste, et hinnata (mitte)vastavust õigusriigi põhimõtetele tsiviilõigussüsteemides.
Enhanserid on lühikesed distaalsed cis-reguleerivad DNA-piirkonnad, mis juhivad geeni ekspressiooni. Siiski ei toimi enhanserid ainult DNA-üksustena. Aktiveeritud enhanserid transkribeeritakse RNA-polümeraas II (RNAPII) poolt, mis toodab enhanser-derived RNAsid (eRNAd). eRNAde tootmine loob täiendavaid transregulatsioonimehhanisme, mida hõlbustavad DNA-RNA, RNA-RNA või valgu-RNA vastastikmõjud. eRNAde kiire lagunemise kiiruse ning töökindlate ja standardiseeritud sekveneerimismeetodite puudumise tõttu on aruanded eRNA molekulide molekulaarse olemuse ja nende töötlemise kohta vastuolulised, mistõttu on eRNAde poolt toimuva geenireguleerimise mehhanismid vastuolulised. Veelgi vähem on teada eRNA ko- ja posttranskriptsioonilise töötlemise kohta. Selle projekti eesmärk on ületada vastuolud ja täita teadmislünk, uurides hästi määratletud eksperimentaalset süsteemi, kultiveeritud roti kortikaalseid neuroneid ja vahetu varajase geeni (IEG) vastuse aktiveerimist, häirides eRNA põhilist endonukleaasi ja kombineerides seda eRNA-le kohandatud sekveneerimis-, arvutuslikke ja biokeemilisi meetodeid. Välja töötatud integreeriv lähenemisviis paljastab eRNA molekulide ja nende eellaste molekulaarsed omadused kogu genoomi ulatuses, avades võimaluse uurida eRNA biogeneesi, et paremini mõista eRNA-vahendatud geeniregulatsiooni taga olevaid molekulaarseid mehhanisme.
CREA3 eesmärk on võtta kasutusele tehisintellektipõhised vahendid, et aidata ELi kodanikke vaidluste lahendamisel uuenduslike mänguteoreetiliste (GT) algoritmide abil. Õiguskaitse kättesaadavuse ja õigusriigi põhimõtetega suhtlemise parandamiseks püüame välja töötada strateegia, mis käsitleb ühtlustamist kogu digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide valdkonnas. See lähenemisviis, mis ühendab õigusuuringuid ulatusliku tekstimaterjalide kaevandamise tehnikatega, on uudne, sest selles uuritakse ideed testida ja hinnata, kui hästi järgivad kuue ELi õigusakti perekonnaõiguse süsteemid uut tulevast „määrust õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades.
EquiTechi projekti üldeesmärk on suurendada Eesti ja Leedu ametiasutuste suutlikkust tegeleda eelarvamuste ja diskrimineerimise riskidega ADMi menetlustes. See saavutatakse uuringute, abimaterjalide, koolituste ja meediakampaania väljatöötamise kaudu. See saavutatakse järgmiselt:
1. Dokumendiuuring, mis käsitleb lünki Eesti ja Leedu tehisintellekti käsitlevas poliitikas ja õiguslikus raamistikus, koos võimalike diskrimineerimis- ja eelarvamuste riskide kaardistamisega Eesti ametiasutuste poolt kasutatavates ADM-süsteemides.
2. Praktiliste vahendite väljatöötamine, et ära hoida võimalikke diskrimineerimise ja eelarvamuste riske ADM-süsteemide kavandamisel ja kasutuselevõtmisel;
3. ADM süsteemide kasutajate ja väljatöötajate oskuste ja teadmiste parandamine läbi koolituste, õppereiside, rahvusvahelise konverentsi ja akadeemiliste veebiseminaride kaudu;
4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ja eelarvamuste riskidest avaliku sektori ADM-süsteemides.
Selle tulemusena vähendame diskrimineerimise ja eelarvamuste võimalikku tekkimist Eesti ja Leedu ADM-süsteemides ning anname teistele liikmesriikidele eeskuju, aidates kaasa rassismivastastele riiklikele tegevuskavadele ja antisemitismi, moslemivastase vihkamise ja ksenofoobia, LGBTIQ-foobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastastele strateegiatele.
Inimese närvirakud on erakordselt pikaealised. Uued närvirakud sünnivad juba looteeas ning valdavat enamikku neist elu jooksul ei asendata. Seega, närvirakud peavad suutma oma funktsiooni säilitada kogu organismi eluaja. On aga teadmata, mis on need rakusisesed mehhanismid, mis seda võimaldavad. Oma 2024. aasta ERC stardigrandi taotluses näitasin, et närvirakkude küpsemise jooksul toimuvad närvirakkude epigenoomis muutused histoon 3 lüsiin 27 trimetülatsiooni (H3K27me3) tasemetes, mis võiksid seletada, kuidas närvirakud suudavad aastakümneid funktsioneerida ja elus püsida. Minu ERC taotluse eesmärk on välja selgitada, kuidas need muutused mõjutavad närviraku tuuma (ja laiemalt kogu kesknärvisüsteemi) funktsioonide säilimist elu jooksul. MOB3ERC113 taotluse eesmärk on analüüsida H3K27me3 depositsioonimehhanisme ja funktsiooni närvirakkudes ning seeläbi saada lisaandmeid järgmise ERC taotluse jaoks.
Projekti üldeesmärk on luua EBSI teenustele põhinev nn katusearhitektuur, mis looks aluse jälgimisrakenduse stsenaariumide kohaldamiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmadega suhtlemisele ja soovituste väljatöötamisele EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks. Andmete, dokumentide ja füüsiliste kaupade jälgitavus on paljudes valdkondades väga oluline. Seetõttu oli jälgitavuse kasutusjuhtum üks esimesi, mida EBP töötas välja (alates 2018. aastast). Jälgitavuse kasutusjuhtumid ja rakendused võimaldavad EBSI ja muude plokiahelapõhiste elektrooniliste pearaamatute kasutamist ja rakendamist paljudes valdkondades. Selle projekti üldine eesmärk on luua "katusarhitektuur", mis põhineb olemasolevatel EBSI teenustel. Arhitektuur loob aluse jälgitavuse rakendusstsenaariumide realiseerimiseks. Lisaks keskendub TRACE4EU üleeuroopaliste sidusrühmade kaasamisele ja EBSI ökosüsteemi edasiseks arendamiseks vajalike soovituste edendamisele. Selle tulemusena võib TRACE4EU märkimisväärselt mõjutada traditsioonilisi tööstusharusid ja aidata kaasa nende üleminekule tõhusamaks, tootlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Samuti suurendab see Euroopa piirkonna läbipaistvust kodanike jaoks, kes saavad tulevaste jälgitavuse rakenduste kaudu paremini ja ennetavalt jälgida kaubavooge ja andmeid. Katusearhitektuuri aluseks on töö mitmete stsenaariumidega, sealhulgas kohalike ja piiriüleste materiaalse ja immateriaalse vara jälgitavuse rakenduste nõuete analüüsimine, mis toimivad kohalikes ja piiriülestes tingimustes.
Avalik haldus Euroopas seisab topelt väljakutse ees – kuidas kohaneda ühiskonna digitaliseerumisega ning samal ajal tagada riikide jätkusuutlik areng. PADST projekti eesmärk on luua TalTech’is uuel tasemel teadus-, õppe- ja teadmussiirde võimekused avaliku halduse, digitaalsete muutuste ning rohepöörde ristumisteel. Koostöös juhtivate Euroopa ülikoolidega – KU Leuven, UCL ja Utrechti ülikool – arendatakse välja teadmuskeskus, mis panustab uue ajastu avaliku halduse võimekuste arengusse Eestis, Euroopas ja mujal.