Projektid

HTTK toob kokku juhtivad psüühika, keha, sotsiaalse konteksti ja ruumilise konteksti uurijad, et luua distsipliinide ülene arusaam komplekssüsteemidest, mis mõjutavad heaolu: elu kvaliteeti erinevates valdkondades objektiivses ja eriti subjektiivses mõttes. Me käsitleme 4 uurimisvaldkonda. 1) KORRELAADID: Millised bio-psühholoogilised ja sotsiaal-ruumilised omadused on seotud heaolu püsivamate komponentidega nagu eluga rahulolu? 2) MEHHANISMID: Kuidas rulluvad inimestes lahti heaolu dünaamilised komponendid, näiteks emotsioonid? 3) ENESEHOOL: Kuidas inimesed ise oma heaolu enesehoole ökosüsteemides mõistavad ja juhivad? 4) SEKKUMISED: Kuidas heaolu isikustatud ja kohandatud sekkumistega edendada? HTTK rahastab interdistsiplinaarseid ametikohti; registriandmetega lõimitud longituud-uuring; doktorikooli; tippsündmusi; ja rändluse ja koostöö toetusmeedet. HTTK tõstab osalevate rühmade, asutuste ja Eesti heaoluteaduste tulemuslikkust ja mõjukust.

Projekti üldiseks eesmärgiks on suurendada elanikkonna tervena elatud aastate arvu. Hetkel on Eestis tervena elatav eluiga üks Euroopa lühemaid. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, arendatakse ja piloteeritakse kolme omavahel tihedalt seotud digitervise suunda. Esiteks kasutame Eesti tervise infosüsteemi standardiseeritud andmevahetuskeskkonda ja digiandmeid, et arendada rakendusi, mis suurendavad inimese enda poolt kogutud andmete tõenduspõhist kasutust tervisedenduse, ennetuse ja krooniliste seisundite kontrolli all hoidmise eesmärgil. Teiseks keskendume sensoritele ja tehisintellektiga toetatud digirakendustele, et võimaldada inimesel koguda nii funktsionaalseid näitajaid kui edastada tervisemuresid masinloetava tekstina. Sellega kiirendame terviseriskide märkamist ja vähendame meditsiinitöötajate rutiinseid tegevusi. Kolmandaks arendame erinevaid tehisintellekti meetodeid kombineerides tervise infosüsteemis ja Tervisekassa andmebaasis olevaid ning inimese enda kogutud andmeid.

Umbes 13% täiskasvanud elanikkonnast kannatab neerupuudulikkuse käes ning suremus sellega seotud komplikatsioonidesse, peamiselt kardiovaskulaarsetesse haigustesse, on väga kõrge. Vaskulaarne kaltsikatsioon (VC) on üheks neerupuudulikkusega patsientide hulgas laialt levinud kardiovaskulaarseks haiguseks. Üks VC tekkepõhjustest on selle tekitajate (indutseerijate) ja ärahoidjate (inhibiitorite) vahelise tasakaalu häirumine puuduliku neerufunktsiooni tõttu. Lõppstaadiumi neerupuudulikkusega (ESRD) patsientidele teostatava ravi – dialüüsi käigus eemaldatakse nii VC indutseerijaid kui ka inhibiitoreid. Selle projekti (VasCalDi) eesmärgiks on välja töötada unikaalsed optilised meetodid patsientide vaskulatuuri hindamiseks ja VC inhibiitorite eemaldamise jälgimiseks dialüüsiravi käigus. Õigeaegsed sekkumised parema VC inhibiitorite tasakaalu tagamiseks ning dialüüsipatsientide vaskulatuuri jälgimine parandavad haiglate töö efektiivsust, ESRD patsientide elukvaliteeti ja elulemust.

"Eesti IT Tippkeskus EXCITE ühendab kõiki Eesti edukaid IT teadusgruppe ühtseks, sünergiat loovaks teaduskeskuseks, vähendades niimoodi Eesti teadusmaastiku killustatust ning luues sünergiat erinevate teadusteemade vahel. Konsortsium arendab edasi matemaatiliste mudelite verifitseerimise ning andmeanalüüsi teooriaid, millele toetudes töötatakse omakorda välja meetodid veakindlate ning turvaliste IT süsteemide ehitamiseks. Neid meetodeid rakendatakse küberfüüsiliste süsteemide, robotite, e-tervise teenuste ning biomeditsiiniteenuste näitel. EXCITE koosneb kümnest, täpse ülesandepüstitusega ning kindla metoodikaga alamteemast, mille fookust projekti eluea jooksul vastavalt vahetulemustele kohendatakse. EXCITE suurendab Eesti teaduse jätkusuutlikust, luues 20-30 doktorandile ning järeldoktorile toetava keskkonna ning pideva rahastuse.

EV teaduse tippkeskuse "IT Tippkeskus EXCITE" eesmärgiks on ühendada Eestis uurimiskompetentsid sellistes valdkondades nagu robootika, asjade internet, küberfüüsikalised süsteemid, turvalisus, tarkvaratehnika ja arvutiteaduse alused ning biomeditsiinitehnika rakendused. TK ühised uurimissuunad toetavad uurimissuundade vahelist ja -ülest koostööd ning aitavad tekitada uue IKT põlvkonna kriitilise massi ja tõsta selle võimekust. Riistvara-, tarkvara-, teenuste-, turvalisuse- ja suurandmete alane teadmus ning selle rakendamine tervisetehnoloogias jt rakendustes on ühiskonnale ja majandusele olulise mõjuga.

"Pilootprojekti eesmärk on ületada lõhe linnaplaneerijate ja linnaelanike vahel loodava heaoluskoori abil. Skoor on uuenduslik meetod ja tööriist, mis ühendab kvantitatiivseid füsioloogilisi ja subjektiivseid psühholoogilisi näitajaid, et hinnata keskkondi, mis pole mitte ainult turvalised ja mugavad, vaid ka huvitavad või meeldivad või vastupidi, et määratleda keskkondi, mis on ebaturvalised, stressirohked, ülestimuleerivad või ebaatraktiivsed. Tulemuseks on heaolu skoori ja sellega seotud parameetrite visualiseerimine kaardikihtidena, pakkudes sealhulgas juhised andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks linnaplaneerimise töövoos. Heaolu skoori saab kasutada ka sisendina linna kliimaprobleemide lahendamise planeerimisel. Heaolu tõus linnas, näiteks inimese ja keskkonna paremad suhted, loovad omakorda üldise kaasmõju, mis aitab kaasa turvalise ja vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult tervema linna arengule. Projekti pilootlinnaks on Narva, kus heaolu skoor annaks täiendava sisendi, et teha otsuseid oma elurajoonides vajalike parenduste kohta leidmaks uusi võimalusi kodanike ja investeeringute hoidmiseks ja meelitamiseks. Pilootprojekti meeskonda kaasatakse ka teisi linnasid, kuna eesmärgiks on välja töötada ja valideerida FinEst Targa Linna Tippkeskusele uus teenus, mis pakuks praktilist väärtust ka teistele Euroopa linnadele."

Ajuvedeliku imendumise häire ehk hüdrotsefaalia korral suureneb aju koores rõhk, mis ahendab ka aju varustavaid veresooni ning seeläbi muutub nendes veresoontes verevoolu pulsatsioonide dünaamika. Verevoolu pulsatsioonide dünaamika muutub sarnaselt ka veresoonte ahenemise korral, mis on põhjustatud näiteks jala arterite lupjumisest. Mõlemad olukorrad vajaksid varajaseks avastamiseks ning muutuste jälgimiseks lihtsat, korratavat ja hinnalt odavat diagnostilist meetodit. Seetõttu oli järeldoktorantuuri projekti ning Londoni Linnaülikoolis läbiviidud uuringu eesmärgiks uurida, kuidas mõjutab veresoonte ahenemine arterilt registreeritud pulseerivat optilist signaali ning välja töötada optiline meetod veresoonte ahenemise tuvastamiseks. Uuringu käigus töötati välja pumbast ja torudest koosnev arterite süsteem, milles tekitati erinevatel tasemetel vedeliku voolu takistusi. Torudelt ning hiljem ka arteritelt optilise signaali registreerimiseks ehitati sobivad optilised andurid. Ehitatud arterite süsteemis registreeriti vere mahu ja voolu muutusega seotud optilist signaali enne ja pärast torus tekitatud ahenemist. Signaalidest tuvastati iseloomulikud muutused, mis on otseselt seostatavad artereid imiteerivate torude ahenemisega. Seejärel viidi läbi uuringud väikesel grupil inimestel, mille käigus tekitati kunstlikult erineval tasemel käe arteri ahenemised. Käe arterilt registreeritud optilisest pulseerivast signaalist tuvastatud muutused ühtisid ehitatud mudelis leitud optilise signaali muutustega. Need tulemused annavad kindlust, et antud meetodit ja optilist tehnoloogiat saaks kasutada arterite ahenemise tuvastamiseks. Siiski on vajalikud edasised uuringud näiteks haigetel, kellel on tekkinud lupjumise tagajärjel arterite ahenemine ning seeläbi kontrollida ja vastavalt vajadusele täiendada antud metoodikat.