Projektid

Seoses COVID-19 pandeemia ning sellest tulenevate mõjudega ühiskonnale ja majandusele on märkimisväärselt suurenenud mure seoses võimalusega, et pahatahtlikud isikud võivad oma tulevastes plaanides naasta ohtlike ainete kasutamise juurde. Need mured on õigustatud Euroopas, kus CBRN Security Cycle mitmes aspektis on endiselt tehnoloogilisi lünki, eriti vähelenduvate keemiliste ründeainete (CWA-d) ja konkreetselt mittelenduvate bioloogiliste sõjaliste ainete (BWA-d) kiire avastamise, identifitseerimise ja seire seadmetes, peamiselt keerukates looduskeskkondades. Võrdlustehnoloogiad, sealhulgas IMS, GC-IMS ja Py-GC-IMS, suudavad võtta proovid ja identifitseerida kõige lenduvamad CWA-d sekunditega (IMS) või BWA-d mõne minutiga (Py-GC-IMS), isegi madalate ppbV kontsentratsioonide korral, kuid ei suuda tuvastada väga väikeseid doose vähelenduvaid toksilisi neljanda põlvkonna CWAsid (nt Novitšokid) ega eristada bioloogilisi fragmente kahjututest ainetest. Nende lünkade ületamiseks on vaja välja töötada uued väga selektiivsed ja tundlikud detektorid, mille tuvastuspiirid jäävad pptV vahemikku ja mis töötavad kõrgetel temperatuuridel (> 200 °C), et vältida vähelenduvate komponentide kondenseerumist, on kõrge 2D-lahutusvõimega ning töökindlad analüütilised meetodid. TeChBioT eesmärk on töötada välja universaalne tuvastustehnoloogia, mis põhineb kõrgtemperatuurilisel (HT) ioonmobiilsus-spektromeetrial (IMS) koos valikulise gaasikromatograafilise eellahutusega (GC) ja pürolüüsiga (Py), mis võimaldaks kiiresti detekteerida ja identifitseerida mittelenduvaid bioloogilisi ja vähelenduvaid keemilisi aineid. Uuenduslik tehnoloogia on kombineeritud tehisintellekti (AI) ja süvaõppe (DL) mudelitega, et vähendada 2D-spektriandmete mõõtmelisust ning võimaldada eristada baktereid, seeni, viirusi, vähelenduvaid keemilisi ründeaineid ja toksilisi tööstuslikke ühendeid pptV kontsentratsioonidel, mis põhinevad nende ainulaadsel sõrmejäljel keerulises keskkonnas.

CREA3 eesmärk on võtta kasutusele tehisintellektipõhised vahendid, et aidata ELi kodanikke vaidluste lahendamisel uuenduslike mänguteoreetiliste (GT) algoritmide abil. Õiguskaitse kättesaadavuse ja õigusriigi põhimõtetega suhtlemise parandamiseks püüame välja töötada strateegia, mis käsitleb ühtlustamist kogu digitaliseerimise ja prognoosivate algoritmide valdkonnas. See lähenemisviis, mis ühendab õigusuuringuid ulatusliku tekstimaterjalide kaevandamise tehnikatega, on uudne, sest selles uuritakse ideed testida ja hinnata, kui hästi järgivad kuue ELi õigusakti perekonnaõiguse süsteemid uut tulevast „määrust õigusalase koostöö digitaliseerimise ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades.

EquiTechi projekti üldeesmärk on suurendada Eesti ja Leedu ametiasutuste suutlikkust tegeleda eelarvamuste ja diskrimineerimise riskidega ADMi menetlustes. See saavutatakse uuringute, abimaterjalide, koolituste ja meediakampaania väljatöötamise kaudu. See saavutatakse järgmiselt: 1. Dokumendiuuring, mis käsitleb lünki Eesti ja Leedu tehisintellekti käsitlevas poliitikas ja õiguslikus raamistikus, koos võimalike diskrimineerimis- ja eelarvamuste riskide kaardistamisega Eesti ametiasutuste poolt kasutatavates ADM-süsteemides. 2. Praktiliste vahendite väljatöötamine, et ära hoida võimalikke diskrimineerimise ja eelarvamuste riske ADM-süsteemide kavandamisel ja kasutuselevõtmisel; 3. ADM süsteemide kasutajate ja väljatöötajate oskuste ja teadmiste parandamine läbi koolituste, õppereiside, rahvusvahelise konverentsi ja akadeemiliste veebiseminaride kaudu; 4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ja eelarvamuste riskidest avaliku sektori ADM-süsteemides. Selle tulemusena vähendame diskrimineerimise ja eelarvamuste võimalikku tekkimist Eesti ja Leedu ADM-süsteemides ning anname teistele liikmesriikidele eeskuju, aidates kaasa rassismivastastele riiklikele tegevuskavadele ja antisemitismi, moslemivastase vihkamise ja ksenofoobia, LGBTIQ-foobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastastele strateegiatele.

Inimese närvirakud on erakordselt pikaealised. Uued närvirakud sünnivad juba looteeas ning valdavat enamikku neist elu jooksul ei asendata. Seega, närvirakud peavad suutma oma funktsiooni säilitada kogu organismi eluaja. On aga teadmata, mis on need rakusisesed mehhanismid, mis seda võimaldavad. Oma 2024. aasta ERC stardigrandi taotluses näitasin, et närvirakkude küpsemise jooksul toimuvad närvirakkude epigenoomis muutused histoon 3 lüsiin 27 trimetülatsiooni (H3K27me3) tasemetes, mis võiksid seletada, kuidas närvirakud suudavad aastakümneid funktsioneerida ja elus püsida. Minu ERC taotluse eesmärk on välja selgitada, kuidas need muutused mõjutavad närviraku tuuma (ja laiemalt kogu kesknärvisüsteemi) funktsioonide säilimist elu jooksul. MOB3ERC113 taotluse eesmärk on analüüsida H3K27me3 depositsioonimehhanisme ja funktsiooni närvirakkudes ning seeläbi saada lisaandmeid järgmise ERC taotluse jaoks.

Insenerihariduse edendamine tehisintellekti abil küberjätkusuutliku ja energiatõhusa liidu suunas hõlmab koostöövõrgustikku ENERGYCOM, kuhu kuuluvad Balti, Skandinaavia ja Põhjamaade asutused, sealhulgas Kaunase Tehnikaülikool, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Vaasa Ülikool ja UiT Norra Arktika Ülikool.

Kuigi saab väita, et Eestis on arusaam majanduspoliitika vastutustundlikumaks ja nutikamaks tegemise olulisusest, osundab lähteülesanne, et väljakutseks on ühtse arusaama puudumine erinevate valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis. Lähteülesandes kirjeldatud valupunktid esile toodud kõigis strateegilistes dokumentides, mis vastutustundliku majanduse arendamist Eestis suunavad. Probleemid on pigem poliitikate rakendamise tasemel, kus senised avaliku sektori sekkumised annavad loodetuga kohati vastupidiseid tulemusi või ei ole mõju avaldanud soovitud tempos. Projekti eesmärgiks on neid probleeme analüüsida ja lahendada läbi järgmiste tegevuste : 1) Analüüsime ja sünteesime, mis võimalusi rohepööre Eestis pakub ja mis on vajalikud eeldused nende võimaluste realiseerimiseks? Valideerime mõningad neist võimalustest ja vajalikest eeldustest, loome sektorite vahelised seosed ning saame realistliku pildi, milles rohepööre seisneb neis valdkondades, millest vastutustundlikkus enim sõltub. 2) Eelneva väljaselgitamine koos visioonide loomisega Rohepöörde võimalikest tulevikest ja Eesti spetsialiseerumistest võimaldab detailsemalt uurida vajalikke muudatusi poliitikameetmete paketis: milliste avaliku sektori sekkumiste mahtu tuleks suurendada; milliseid tuleb juurde luua ja kuidas neid juurutada; milliseid tuleks vähendada; millised ei teeni eesmärki ja tuleks ära lõpetada? 3) Jõudmaks reaalse muutuseni ettevõtetes, tuleb kolmandana koostöös Tellijaga luua uudsete sekkumiste disain järgmise perioodi majanduspoliitika sisendina. Projekti teostus langeb ajaliselt enne 2027-2034 eelarveperioodi poliitikameetmete disaini ja võimaldab avalikul sektoril teaduspõhiselt omandada oskusi, mis on teadaolevate probleemide lahendamiseks tänasega võrreldes asjakohasemad. Selle väljundiks on projekti vältel tehtud poliitikasoovituste (meetmete disain ja oskused neid uudsel viisil koostamiseks) rakendumine alates 2027. a.

Projekti raames teostatakse jaotusvõrkude energiakasutus- ja talitlusolekute mõõtelahenduse arendus, mille toel on võimalik pakkuda jaotusvõrkude kasutajatele asjakohaseid ja parema ajalise resolutsiooniga andmeid roheenergia kasutuse, energiatõhususe ja neid toetavate paindlikkustehnoloogiate toeks. Arendatav platvorm võimaldab pakkuda ulatuslikku tuge otsustus- ja arvestusalgoritmide tööks, võimaldades kohaliku piirkonna talitlusandmete tõhusat saadavust ja haldust.

Arendatakse pilvepõhist digitaaltervise platvormi Ida-Aafrika erakliinikutele, keskendudes töövoogude optimeerimisele, krooniliste haigete jälgimisele ja patsiendihaldusele. Platvormi eripäraks on mobiilirakenduse ja SMS-põhise triaažilahenduse kombineerimine, võimaldades ligipääsu ka piiratud digivõimekusega patsientidele. Toodet piloteeritakse Keenias, kus arstide vähesus ja kasvav rahvastik loovad tugeva nõudluse efektiivsete, inimtööjõudu säästvate lahenduste järele. Lahendus põhineb Eestis testitud esmatasandi digimudelite loogikal, mida kohandatakse kohalikku konteksti.

Projektis arendatakse nutikas adaptiivne elektriveoajam, mis suurendab elektrisõidukite energiatõhusust ja töökindlust. Uuenduslik lahendus ühendab tehisintellektil põhineva juhtimise, täiustatud sensoritehnoloogia ning võimaldades ajamil reaalajas kohanduda liiklus- ja teeolude muutustega. Projekti käigus valmib laboriprototüüp, kasutajasõbralik tarkvaralahendus andmete töötlemiseks ning põhjalik dokumentatsioon, mis lihtsustab süsteemi rakendamist.

Kala-AI on TalTechi arendatav reaalajas toimiv automaatne videopõhine kalaseire süsteem, mis automatiseerib EL-i nõuetele vastava aruandluse ja vähendab oluliselt tööjõukulusid. Süsteem ühildub erinevate veealuste kaameratega, tuvastab erinevad veeolud ja suudab nendega kohanduda.

Projekti raames arendatakse välja arvutisimulatsioonimudel, mis võimaldab hinnata kalade läbipääsutingimusi hüdroelektrijaamade turbiinidest. Simulatsioonide kasutuselevõtt vähendab oluliselt vajadust välikatsete järele, võimaldades senisest efektiivsemat aja- ja rahakasutust ning laiemapõhjalist stsenaariumite analüüsi.