Projektid

Projekti eesmärk on välja selgitada kuidas epigeneetilised mehhanismid, eelkõige histoonivalkude keemilised modifikatsioonid, reguleerivad geenide avaldumist närvirakkude arengu ja diferentseerumise käigus. Me oleme hiljuti avastanud, et histoonide bivalentsus, s.t. vastandliku mõjuga keemiliste modifikatsioonide koosesinemine histoonidel, reguleerib väikeaju neuronite arengu jooksul geenide õigeaegset avaldumist. Väljapakutud töös uuritakse histoonide bivalentsuse mehhanismi ja funktsiooni täiskasvanud ajus, ning liikidevahelisi bivalentsuse erinevusi hiire ja inimese närvirakkude arengus. Samuti on töö eesmärk selgitada välja molekulaarsed mehhanismid mille kaudu põhjustavad närvisüsteemi arengu defekte mutatsioonid EZH1 geenis mis kodeerib bivalentsete modifikatsioonide tekkeks olulist ensüümi. Uurimisprojekt aitab mõista kromatiini rolli aju arengus ja toimimises, ning omab potentsiaali neuroloogiliste haiguste paremaks mõistmiseks ja raviks.

TAIM on hajus teadustaristu TÜs, EMÜs, METKis ja Taltechis, mis loob alus- ja rakendusliku taimebioloogiaga tegelevatele teadlastele võimalused teadustööks ja pakub teenuseid taimebioloogia ja taimse toiduressursi väärindamise vallas. TAIM tagab teaduspõhise aretus- ja kasvatusteabe, et kindlustada kestlik põllu- ja biomajandus ning toidutootmine Eestis ka tulevikukliimas ja võimaldab tõhusat kaasaegset sordiaretust ja toidutoorme kvaliteedi hindamist. TAIM eesmärkideks on 1) toetada kohalikul toorainel põhinevat toidutootmise protsessi mullast ja seemnest targa toiduni läbi taimede, taimedega seotud mikroobide ning toidutoorme iseloomustamise ja analüüsi ning kaasaegse sordiaretuse; 2) arendada sordiaretuse ja kasvatustehnoloogiate alast teavet Eestis läbi kaasaegsete fenotüpiseerimis- ja digilahenduste, mis võimaldavad tõhusalt hinnata kliimamuutuste mõju toidutoorme kujunemisele, toetada jätkusuutlikku nutikat põllumajandust ning panustada kvaliteetse toidutootmise tervikahelasse.

Neuraalne plastilisus on närvisüsteemi võime muuta vastusena stiimulitele oma aktiivsust, korraldades ümber oma struktuuri, funktsioone või ühendusi, olles seeläbi mälu peamine rakuline alus. Aktiivsusega reguleeritud geenid mängivad neuraalse plastilisuse kujunemisel üliolulist rolli ja selle protsessi häired põhjustavad erinevaid närvisüsteemi haiguseid. Neurotrofiin BDNF on üks kõige paremini uuritud aktiivsusega reguleeritud geene ja selle polümorfismid on seotud inimese kognitiivsete häiretega. Meie tulemused paigutavad aktiivsusega reguleeritud geenide hulka ka aluselise heeliks-ling-heeliks transkriptsioonifaktori TCF4, mis on seotud erinevate psühhiaatriliste ja autismi spektri häiretega. Käesoleva projekti eesmärk on uurida intellektipuude ja autism spektri häirete geeniregulatsiooni, keskendudes haigustega seotud transkriptsioonifaktoritele TCF4, SATB2, FOXP1 ja neurotrofiinile BDNF, et leida uusi ravimsihtmärke.

Taristu koondab endasse keemilise sünteesi ning keemia- ja biotehnoloogia alase võimekuse Eestis. Selle põhiliseks eesmärgiks on uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike sünteesimeetodite, nagu mehhanosüntees, voolukeemia, elektrokeemia, fotokeemia, organokatalüüs, väljatöötamine ja tehnologiseerimine. Uute keemiliste meetodite (ensüümide, ioonsete vedelike ja metall-orgaaniliste võrgustike kasutamine) loob uued võimalused keerukate looduslike ühendite ja nende derivaatide saamiseks. Uute meetodite ja materjalide jätkusuutlikkuse tagamiseks viiakse läbi nende ohutusuuringuid. Taristu ühine kasutamine algatab uusi interdistsiplinaarseid projekte ja loob eeldused innovatsiooniks ja koostööks teadusmahukate ettevõtetega.Taristu kasutamise kaasamine kõrghariduse kõigis astmetes, mikrokraadide programmides ja täiendõppes tagab järjepidevuse teaduse vallas ja kvalifitseeritud järelkasvu ettevõtluses.

CERN on 24 liikmesriiki ja 10 assotsieerunud riiki ühendav teaduskeskus, kus viiakse läbi kõrge ja madala energia osakestefüüsika eksperimente, nendega seotud kosmiliste kiirte, atmosfäärifüüsika ja materjaliteaduse eksperimente ja töötatakse välja uusi tehnoloogiaid ning IT-lahendusi, sh. meditsiini, AI ja kvantarvutite alal. Alates 2023. a koordineerib Eesti teadlaste tööd CERNis KBFI, TÜ ja TalTechi moodustatud CERNi konsortsium, mille liikmed osalevad LHC CMS, WLCG, FCC, CLIC, iFast, AMBER, Cloud ja CCC eksperimentides. CERNis tehtav teadus on eesliiniteadus, mis annab tõuke Eesti teaduse, tehnika ja IT rahvusvahelistumisele ning taseme tõusule. CERN on ka aktiivne tudengite, doktorantide, õpetajate ja inseneride koolitaja, panustades Eesti teaduse järelkasvu. Käesolev taotlus esitab CERNi teadustaristu ja konsortsiumi edasise tegevus- ja investeerimiskava 2029 a lõpuni, võttes arvesse nii teadustaristu taotluse retsensioonis kui ka RVTT3 vahearuandes toodud kriitikat ja soovitusi.

Projekti eesmärk on edendada elektrilise jõuseadme digikaksiku tehnoloogiat (DT), mida kasutatakse tarkvara poolt juhitavate elektrisõidukite (SDEV-de) arenduses, käsitledes eeskätt DT rakendusi adaptiivsuse ja intelligentsuse tasandil. Projekt lähtub vajadusest pakkuda tõhusaid katsetamis- ja hindamismeetodeid elektriliste tõukejõuseadmete jaoks kooskõlas ELi puhtale energiale ülemineku eesmärkidega. Projektiga soovitakse kiirendada DT-tehnoloogia arengut, toetamaks SDV tehnoloogiat täiustatud modelleerimise, andmete kogumise, asjade interneti integreerimise ja süsteemi optimeerimise abil. Peamised väljakutsed hõlmavad elutsükli haldamist, andmete töötlemist ja reaalajas suhtlust füüsiliste ja virtuaalsete süsteemide vahel. Projekt hõlmab täiustatud modelleerimist, andmete kogumist, asjade interneti ja side infrastruktuuri, süsteemide integreerimist, optimeerimist ning tehnoloogia tutvustamist.

Puit on Eesti kõige olulisem biotoore, mille oskuslik väärindamine loob kõrge lisandväärtusega, süsinikku siduvaid lahendusi paljudel elualadel. Täna puudub Eesti ülikoolidel antud valdkonnas ühtne tegevuskava ja vastav taristu, mis suudaks koordineerida teadus-ja arendustööd (T&A) ning pakuks ettevõtetele kaskaadkasutuse printsiibil põhinevaid uusi tooteid kogu väärtusahela ulatuses. Loodav teadustaristu liidab 3 ülikooli, 8 instituudi 14 üksust. Taristuga loodav sünergia võimaldab viia läbi interdistsiplinaarset puidu väärindamise alast tipptasemel T&A tegevust. Jagatud taristu loob uued võimalused teadlaste järelkasvu koolitamiseks ning tugeva baasi rahvusvaheliseks koostööks. Taristu teenuste efektiivseks turundamiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Teadustaristu T&A katab nii primaarse kui ka sekundaarse puidu mehaanilise, keemilise, biokeemilise ja termokeemilise (MKBT) väärindamise luues eeldused ja tugistruktuuri Eesti puiduteaduse ja -tööstuse arenguks uuele tasemele.

Tallinna Ülikooli juurde luuakse valdkonnaülene kestliku tuleviku uuringute teadusrühm ja seeläbi edendatakse kõrgetasemelise teadustöö kompetentsi ning võimekust selles vallas. Teadusrühma kuuluvad oma valdkonna eksperdid, kelle kompetents toob kokku teadmised haridus- ja käitumisteaduste, psühholoogia, keskkonnateaduste, inimgeograafia, kommunikatsiooni- ja poliitikauuringute vallast. Projekti uurimistöö peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas inimesi, organisatsioone ja kogukondi kestlikumate valikute tegemisel toetada ja suunata. Projekti oluliseks osaks on avatud labori (ing. k. Open Lab) lähenemine, mis aitab hõlbustada koostööd erinevate avaliku-, vabaühenduste- ja erasektori osapooltega.

Elu alalhoidvat neeruasendusravi ehk hemodialüüsi (HD) vajavad lõppstaadiumis neeruhaiged ja kriitilises seisundis patsiendid. Kvaliteetne HD peaks puhastama vere kahjulikest ureemilistest ainetest piisavalt ja patsiendikeskselt, sh põletike ja südame-veresoonkonna haigustega seotud keskmise molekulkaaluga ureemilistest toksiinidest (MM-UT). Neeruhaigus ja kriisid (koroona, sõda, energia), tingib suure vajaduse reaalajalise, vereproovideta ja mittenakkusliku HD-ravi seiremeetodi järele. Selleks sobiks HD-ravi optiline seire. Tänapäeval ei ole MM-UT seireks veel usaldusväärset tehnoloogiat. Käesoleva projekti eesmärgiks on see lünk täita. Selleks plaanitakse kombineerida heitdialüsaadi optilisi spektraalanalüüse kromatograafiliste ja biokeemiliste uuringutega, teha kindlaks peamised MM-UT markerained, luua andmetöötluse algoritmid MM-UT seireks dialüüsil ja kinnitada meetodi toimivust kliiniliste katsetega. Tulemuseks on uudne optiline tehnoloogia MM-UT seireks neeruasendusravil.

Antimikroobsete membraanide olulisus sai kõigile selgeks COVID pandeemia ajal. Selliseid membraane kasutatakse näiteks näomaskides erinevate patogeenide leviku tõkestamiseks või haavasidemetes krooniliste patsientide ravis. Elektrokedratud nanofiibritest tehtud komposiitvõrgud on heaks materjaliks selliste antimikroobsete membraanide valmistamiseks. Kitsaskohaks selliste mitmekihiliste- ja mitmest materjalist koosnevate membraanide tegemisel on see, et puudub kvaliteedi kontroll ketruse ajal. Käsitsi läbiviidav kontroll on aeglane, mis pidurdab oluliselt selle tehnoloogia edukat kommertsialiseerimist. Käesolev uurimisprojekt arendab välja tehnoloogia, mis võimaldab teostada kiiret reaalajas toimuvat kontrolli mitmekihiliste membraanide elektroketramisel. Kasutades kognitiivelektroonika põhimõtteid suudab välja töötatud tehnoloogiline lahendus jälgida korraga mitut erinevat parameetrit, mis määravad elektroketruse abil toodetud materjalide kõrge ning ühtlase kvaliteedi.